Kodune töö lapse kõrvalt on minu jaoks olnud reaalsuseks juba kümme aastat, isegi palgatööl olles. Lapsed on mul hetkel 11. ja 4. aastased. Seega olen läbi proovinud selle praktika kõiksugused tõusud ja mõõnad.
Võin kohe öelda, et esimese lapse puhul oli mul tegemist erakordselt rahuliku pambuga, kes kasvas üles, võttes olemasolevad tingimused omaks ja midagi keerulist temaga ei olnud. Küll aga on mu teine laps hoopis teisest materjalist. Esimesed paar aastat minu küljes kinni, seejärel igal pool mujal, kui minu lähedal. See on juba teine äärmus.
Üks asi on aga kindel – iga tööpäev möödub väga suure hulga “segamistega”, see tähendab, et sul tuleb oma töötegevus korraks pausile panna ja üht või teist lapse vajadust täita.
Ma tean, et minu saatusekaaslasi on Eestis palju ja tean ka seda, et paljud emmed on lapsehoolduspuhkusel olles hakanud heietama üldse kodus töötamise mõtteid või siis vahemalt lapse kolme- kuni kuuenda eluaastani nii.
On sul oma Etsy pood? Teed sa tellimustöid õmblejana, kudujana, graafilise kujundajana või ehtekunsti? Kuidas oma igapäeva väikese lapse kõrvalt töö tegemiseks sättida, eeldusel, et elukaaslane töötab täiskohaga kodust väljas?
1. Halda oma aega efektiivselt
Olenemata sellest, kas sinu päev käib su lapse puhkeaegade järgi või magab su laps vastavalt sinu poolt planeeritud rutiini järgi, hoia oma igapäeva kindlas rütmis. Jäta kõige rohkem keskendumist ja vaikust vajavad ülesanded aega, kui laps magab. Kirjuta need juba hommikul kalendrisse valmis. Ma tean, et ka sina vajad puhkust, kuid kui need ülesanded on korda aetud, tasub langenud närvipinge end kuhjaga ära.
2. Kaasa laps oma tegemistesse
Olenevalt lapse vanusest saad sa tema tegevused enda omadega sünkrooni viia. Kui tegemist on beebiga, siis õnnista teda järjepideva südamesoojusega – kanna teda selja- või kõhukotis, olenevalt töö eripäradest. Ema lähedust ei ole kunagi liiga palju. Mõne aja pärast vajub laps unne ja nii saad oma selga sirutada, kui beebi rahulikult oma voodis edasi magab.
Kui aga lapse on mudilane, siis leia veebist sarnased töövahendid nagu sul endal on – lastele mõelduna. Sina triigid, laps triigib. Sina keerad kruvisid, laps keerab kruvisid.
Muuda ruumi väljapääsud lapsekindlaks ja lase tal tegeleda oma asjadega. Järk-järgult muutub ta järjest iseseisvamaks, kes ei vaja pidevat lõbustamist, leides ise tegevust ja mõeldes välja uusi mänge.
3. Muuda oma harjumusi
Kui alguses võib tunduda töötu oma töövahendite pidev kõrgele riiulile sättimine, siis mõne ajaga tekib sellest täiesti tavaline harjumus. E-kirjadele vasta vaid üks kord päevas. Sotsiaalmeedias surfad… mitte kunagi. Küll aga oled seal üks-kaks korda päevas turundustegevusi läbi viimas. Toidu tellid läbi veebi ja kojukandega (kui oled õnnistatud linnakoduga).
4. Võta enese jaoks aega
Regulaarselt, näiteks igal õhtul kell 19.00 on lapsehoidmiskohustus elukaaslase või hoidja käes ja sina lähed pooleks tunniks end õue tuulutama. Võta märkmik kaasa, kuna sellised hetked kipuvad olema ideederohked. Mina eelistaksin igapäevast üksiolemise sutsu näiteks üigale laupäeva pärastlõunale (vaid kord nädalas, aga pikemalt), kuid igaühel on omad soovid ja vajadused. Esimese lapse ajal käisin igal nädalal kaks korda kursusel, see oli ka suurepärane tööst ja lapsest eemaldumise taktika.
5. Võta vastu abikäed
Üks võimalus on abikäte palkamine – toodete pakkimiseks-postitamiseks, materjalide sisseostuks või turundustööks.
Teine aga eraelu korraldustes – kord nädalas ämma poolt tehtud õhtusöök, naabripoolne vanema lapse lasteaeda või kooli sõidutamine või midagi muud sellist. Mulle meeldis väga, kui mu naaber helistas ja küsis, kas toob mulle ka poest midagi. Vahel säästis selline väike teene minu jaoks pea pool päeva (laste õueminekuks riietamine, iga kivikese kvaliteedikontroll tee peal, poes ringi vangerdamine… mõistad küll).
6. Naudi oma kogemust
Nagu ma eelpool juba mainisin, on töö lapse kõrvalt pidevalt häiritud. Kuid teisalt annab iga koos veedetud päev mõlemale poolele palju positiivset. Ma jumaldan meie igahommikusi ärkamisi, kus saan rahulikult oma väikese tüdruku pead sasida ja ta rahulolevat nohinat nautida ilma, et kumbki kuskile kiirustama peaks. Ma tunnen, et nad on saanud tugeva aluse ise oma küsimustele vastuste leidmise võimele ja oskavad probleemidele lahedusi otsida. See on täiskasvanuks saades neile suureks eeliseks ja minu süda sedavõrd rahulikum.
Millised on sinu kogemused laste kõrvalt töötamisel? On sul jagada mõnd nippi?
